Keskkonnasäästlik, orgaaniline, biodünaamiline, öko, naturaalne, jätkusuutlik… need suured sõnad on tulnud veinimaailma, et jääda. Ja loomulikult on suurte sõnade taga ka suured teod. Kohaliku kliima, pinnase ja kogemuste tunnetamine ise liigselt sekkumata on veinimaailma Trend Number Üks. Aga kuidas ja millist veini siis juua, et loodusele liiga ei teeks? Järgnevalt anname mõned lihtsad soovitused.
Kohalik on sõbralik
Täiesti arusaadav, et elame külmas Eestis. Seoses nelja aasta-ajaga on meil kasvatamise võimalused piiratud ning kõigelt head saaki ei saa. Aga viimasel ajal on Eesti kohalik veinilooming näidanud suuri edusamme ning maitseb ikka väga hästi. Samad sõnad käivad ka kange alkoholi kohta. Kohaliku mõiste võiks siin olla veidi laiem, loodame, et keegi ei pahanda, kui kutsume siin loos veini-kohalikuks tervet Euroopat.
Kohalikku nautides jääb ära ülipikk transport ning eks ikka rohkem jääb meie enda joogimeistrile ka tasku. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima, Eesti oma Nudisti Rabarbra rabarberivahuvein on võitnud paljude südamed.
Kohalik on sõbralik ja maitseb hästi
Traditsioonid loevad
Mõned viinamarjad tahavad rohkem niiskust kui teised. Mõni aga naudib krõbekuiva pinnast. Aastasadade jooksul on viinamarjasortidel kujunenud oma kasvupiirkonnad. Pole mõtet (keskkonna-aspekti arvestades) Sauvignon Blanci hakata kasvatama ülikuivas piirkonnas, see nõuaks tohutut veeressurssi. Ehk tasuks osta veinimaale või veini piirkonnale omast viinamarja. Loire’i oru Sauvignon Blanc on kuulus üle maailma, viinapuud saavad kogu vajaliku pinnasest ise kätte. Ega neid seal keegi kastma hakka. Muidugi globaalse kliimasoojenemise kontekstis ei oska ennustada.
Prantslased juba oskavad Sauvignon Blanci voolida, näiteks Loire’i Le Domaine Saget Pouilly Fumé, Guy Sagret on lihtsalt väga hea käega toodetud. Viinamarjad korjatakse Loire’i oru keskosast, jõe paremalt kaldalt. Pinnas sisaldab piirkonnale omast ränikivi. Rohkem kui kolmekümne aasta vanuste taimede juured on ennast uskumatult sügavale sirutanud. Nii imavad nad läbi merepõhja kivistisi sisaldavaid pinnasekihte viinamarjadesse ning vein saab omale iseloomuliku tolmuse mineraalsuse.
Erinevatel viinamarjasortidel on oma kasvupiirkonnad
Orgaaniline, naturaalne ja biodünaamiline
Nende mõistete lahtiseletamiseks oleks vaja kirjutada raamat, paks raamat. Kokkuvõtvalt on aga lood nii, et selliste sõnadega märgistatud veinid ja tootjad ei kasuta ühtegi mittetaimset taimekaitsevahendit – tootjad oskavad looduslike nippidega viinapuid kahjustavatest tegelastest või bakteritest lahti saada.
Biodünaamilise puhul loetakse ja arvestatakse looduse rütme veelgi suurema südamega. Novapalma Organic Pinot Grigio on üks väga hea ja maitsev näide orgaanilisest veinist.
Orgaanilisel veinil ei kasuta mittetaimset taimekaitsevahendit
Üllatus viimaseks – pakivein
Teeme ühe asja kohe selgeks. Pakivein on sama vein, mis läheb pudelisse. Ainult ta on pakendatud kilekotti. Kunagi olid pakiveinid madala kvaliteediga ja halva kuvandiga, nüüd on see kõik muutunud või muutumas. Kui on suurem suvine seltskond – keskkonnasäästlikkuse mõttes, valige pakivein. Näiteks Crudo Catarratto Zibibbo Organic, kolm liitrit head Itaalia seltskonnaveini.
Hoiame loodust ja loomulikult üksteist! Kvaliteet maitseb alati hästi!
Suuremale seltskonnale vali pakivein
