<strong>E</strong>COMMERCE

TE PEATE OLEMA VÄHEMALT 18 AASTAT VANA SELLE VEEBILEHE KÜLASTAMISEKS

Oleme uuendanud e-poodi. Tere tulemast!

Šampanja kõigile!

“Palava ilmaga tahaks küll ainult mulli,” teatas meie blogija Miss Mull. “Mina muidugi eelistan šampanjat,” lisas ta viimast sõna peenelt venitades. Veidi peenutsev küll, kuid šampanja pole tõesti enam ammu ainult kuningate ja popstaaride jook, mida juuakse tähtsate peade kroonimisel või peenetel esilinastustel. Jah, teatav elevus on ja jääb šampanjapudeli avamisel või seltskonda ilmumisel, aga šampanjat ümbritsev õhkkond on tänaseks palju vabam. 

Šampanjariiulid poodides on lookas ja omale sobiva mullitava joogi sobivas hinnaklassis leiab iga heast maitsest lugupidav veinientusiast. Valik on viimasel ajal muutunud väga muljetavaldavaks ning meie CityAlkos oleme selle trendi valjuhäälsed pooldajad. Soovime tuua head kvaliteetset jooki võimalikult paljudele inimestele. Kuidas aga parimat šampanjat valida ja millised on selles maailmas valitsevad trendid? Seda kõike uurisime Miss Mulli käest. See preili oskab samaaegselt elegantselt šampanjaklaasi käes hoida ja ka selle lummava joogi telgitagustest rääkida. Anname talle nüüd sõna. 

Grower ehk kasvatajad

Kõigepealt, šampanjasid on kahte tüüpi. Ühed tulevad suurtelt šampanjatootjatelt ja teised grower’itelt ehk šampanjamajadelt, kellel on omad põlluda ja kes korjavad oma marjad ise - tihti käsitööna. Majad, kel oma põllud, tunnevad oma viinamarja kõige paremini. Nad teavad, kuidas mari on kasvanud ja kuidas ta erinevate aastate kliimas on küpsenud. Samuti kuidas marjast ja kindlalt põllult pärit marjadest kõige ilusamad veinid välja võluda. Nemad niisiis “turult” marju kokku ei osta, nemad kasvatavad ise. Tihti on tegu väikesemate majadega, kelle toodang samuti pisem. Viimasel ajal on järjest trendikam juua just grower'ite šampanjasid. 

Ka parima tahtmise juures ei jõua väikesed majad kogu maailma šampanjanälga kustutada, seega ruumi jagub kenasti nii suurtele kui väikestele tootjatele. Küll aga teritage nüüd naised kõrvu, kui kutt sulle järgmisel korral tundmatu šampanjaga külla saabub, siis ei tähenda see, et ta ei raatsinud Moetti osta. Vastupidi, tüüp teab asjast. He is a keeper! Kutid, tehke omad järeldused ka. Igaljuhul, minu lugupidamine, kõigi selliste meeste ees. 

Millist väiketootja šampanjat valida?

Väiketootjate šampanjasid leiab CityAlko riiulist palju. Võtame näiteks Vollereaux’ (häälda “vollroo”) šampanjamaja, kellel on lisaks pikkadele šampanjavalmistamise traditsioonidele ka enda viinamarjapõllud, kust saaki korjata. Põlde on Vollereaux’l kokku 40 hektarit, millest kindlasti kogu loominguks ei jagu, aga piisavalt siiski. Kirjutasin looming, sest šampanja puhul on raske öelda toode - see lihtsalt on midagi enamat! Looming, kunst - kes kuidas soovib! 

Oma põldudel kasvatab Vollereaux kõiki kolme kõige kuulsamat šampanja viinamarja: valge Chardonnay ja punased Pinot Noir ja Pinot Meunier. Muuseas mõned väiksemad šampanjamajad viljelevad ka ülejäänud šampanjas lubatud viinamarjasorte - Pinot Blanc, Pinot Gris, Petit Meslier ja Arbane. Nende nelja viimase viinamarja sordi kasvualad jäävad aga kogu šampanjapiirkonna viinamarjapõldudest alla 1%. 

Null sekkumine - lähtekoht zéro dosage

Teine suur trend šampanja loomisel on tagasi naturaalsuse juurde. Maapind ja kliima peaksid joogile ise suurema osa maitsest andma. Ehk inimene sekkub võimalikult vähe ja laseb piirkonnal või marjal oma lugu ise rääkida. Näiteks on suurt populaarsust kogumas zéro dosage või non-dosé (sh brut nature) ehk šampanjad, millele ei ole lisatud suhkruid või lisatakse ülivähe. Kes siis ei teaks, et valge suhkur on kahjulik! Loomulikult üritatakse ka viinapuu taimi kaitsta looduslike ja biodünaamiliste võtetega. Kõik see on jällegi iseloomulik ja võimalik just grower'itele ehk neile majadele, kes ise oma viinamarjad kasvatavad. 

Vollereaux’ Blanc de Noirs Brut Nature šampanja ei sisalda ühtegi grammi šampanjameistri poolt lisatud suhkruid. Kogu magusus on naturaalne. Kuna Vollereaux’ šampanjamaja ajalugu ulatub 1805. aastasse, siis nemad on saanud oma pinnast ja kliimat ehk terroir’i tunnetada juba üle paarisaja aasta. Mõnikord non-dosé, mõnikord dosé - šampanja loomine on kunst ja kunstnikul on õigus oma loomingut ise kujundada. Enamasti on šampanjameistritel nii hea maitse, et tahaks peale esimest täiuslikult jahutatud šampanjasõõmu kohe plaksutama hakata. 

Aitab nüüd aga lobast. Nagu filmides tihti öeldakse - champagne for everybody! 

Šampanja kõigile!