05.21
Valge vein on kerge ja värske, sobib hooaega. Aga samas võib valge vein olla kergelt mesine, troopiliselt või roheliselt puuviljane, lilleline, kurgine, rohune või luuviljane. Seda jada me võiksime jätkata veel lehekülgi. Ärme aga lasku liigsetesse detailidesse vaid vaatame hoopis lähemalt kaht kõige populaarsemat viinamarja. Teie ees on valged printsessid – Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Valge vein sobib kevadhooaega Maailma vallutanud Chardonnay Chardonnay kasvab ja teda kasvatatakse igal pool, niimoodi võiks vist küll veidi üldistada. Jahedast Chablist Prantsusmaal kuni kõrvetava Californiani Ameerikas. Tegu on kõige kuulsama heleda viinamarja sordiga maailmas. Näiteks siin ilus prantslane Domaine du Chardonnay Petit Chablis – Chardonnay marjast Burgundiast tsitruseline pehmete meloni ja mee nootidega. Või kõrvetavast Californiast Redwood Park Chardonnay – kergelt tsitrust, mida siluvad head lillenoodid, sobib hästi kevad-suvisteks kohtumisteks. Põnev on see, et Chardonnay maitseb täiesti erinevalt vastavalt sellele, millises kliimas ja pinnases ta kasvanud on. Mineraalsetest kuivadest kuni ümarate pehmete Chardonnay’deni välja. Proovige näiteks üht jahedat Chablis’d ja kõrvale sooja kliima, näiteks Austraalia või Lõuna-Aafrika, Chardonnay. Muljetavaldav erinevus. Muuseas, Chablis sai nime Burgundias Prantsusmaal asuva küla järgi. Chardonnay maitseomadusi saab kenasti peenlihvida tammevaadis. Chardonnay on üks kolmest peamisest šampanja viinamarjast, kuldse šampanja-trio ainuke valge mari. Vollereaux’ Blanc de Blancs ehk 100% valge valgetest on puhas Chardonnay šampanja, põhikarakter tsitrus, kuid järelmaitse puuviljade ja lillede osas mitmetahulisem. Chablis’ näite juba enne tõime, siit veel üks „pehme“ Chardonnay Lõuna-Aafrika Vabariigist False Bay Chardonnay. Sauvignon Blanci mitu nägu Sauvignon Blanci populaarsus on viimastel aegadel hüppeliselt tõusnud. Hoia alt, Chardonnay. Ta on justkui kerge vastand Chardonnay’le. Sauvignon Blanc on hele aromaatne viinamari, veinid on tavaliselt kuidas öelda… rohelised. Ehk karusmarjased, rohused, ürdised, tsitruselised ja võibolla isegi kergelt sparglised. Hape alati kenasti paigas ning peaaegu alati on Sauvignon Blanc kuiv. Pärit on Sauvignon Black Prantsusmaalt Loire’i orust. Ja tema nimi tähendab tõlkes metsikut valget. Vot just selline roheliselt metsik ta ongi. Soovitame proovida Prantsusmaa ja Uus-Meremaa Sauvignon Blanci kõrvuti ning siis analüüsida nende maitseomadusi. Väike kodune veinikool, mis pakub kindlasti põnevaid maitseavastusi. Prantsusmaa hea Sauvignon Blanci stiilinäide Le Val Sauvignon Blanc või Uus-Meremaa tikrine Maori Bay Sauvignon Blanc. See kõik on reisimine läbi veinimaitsete. Vahet pole kas Chardonnay või Sauvignon Blanc, kvaliteet maitseb alati hästi. Põnevaid elamusi.
04.21
Väga paljud klassikalised kokteilid on ka väga lihtsasti kodus valmistatavad. Pole vaja palju erivarustust või erioskusi. Põhimõtteliselt kõik head koostisained klaasi ja valmis ta ongi. Ja mõne lihtsa nipiga saab ka maailma suured klassikud vormida põnevaks koduseks maitseelamuseks. Lugege aga julgelt edasi, see kõik on väga maitsev. Džinn ja toonik, teistmoodi maitsestusega Kuna kevad hakkab juba vaikselt oma sooja palet näitama, siis on kokteilimaailmas fookuses värsked ja selged baasalkoholid. Džinn, viin, tekiila – kõik läbipaistvad ja klaarid. Džinn ja tooniku kodus valmistamisel pea meeles, et klaas peab olema jääd ääreni täis – nii ei lähe kokteil vesiseks ning hoiab kenasti külma. Peale kvaliteetse džinni ja tooniku saab kokteili lihtsasti omanäoliseks „tuunida“ kõikvõimalike tsitruste ja maitsetaimedega. Näiteks ei pea džinn ja toonikusse tingimata käima sidrun või laim, proovi hoopis greibiga? Hoopis teine maitse – kergelt mõru, samas endiselt väga värske. Greibiga sobib kindlasti maailmabränd Tanqueray 10 ja pikenduseks kvaliteetne Double Dutch toonik. Garneeringuks niisiis greibisektorid koos väikese rosmariinioksaga. Suhe 1 osa džinni, 3 osa toonikut. Maitsedžinn ja toonik, veel lihtsam kui eelmine soovitus Nüüd teeme elu ikka väga lihtsaks. Džinnimaailmas teevad laineid n-ö maitsedžinnid. Tootja poolt juba kergelt maitsestatud džinnid. Neid on nii kurgi, maasika, vaarika, apelsini, siduni või hoopis mustasõstra, rabarberi ja astelpaju maitsega – valik on väga lai. Ka meie kodumaine džinnitööstus ei maga. Saaremaal on välja tulnud apelsini maitsega džinn Saaremaa Ore Gin. Kellele siis apelsinimaitseline värske džinn ja toonik ei maitseks? Ei tea. Garneeringuks lisa lihtsalt üks apelsiniviil või -sektor ja pikenda oma lemmiktoonikuga. Negroni – kummardus Itaaliale Nüüd võtame suuna lõunasse ning lehvitame kõikidele itaallastele. Eriti krahv Negronile, kes üle saja aasta tagasi, Firenzes, tellis baarmenilt midagi kangemat kui tema „tavaline“ vermut Campari ja mulliveega. Niisiis Negroni: võrdses osas džinni, punast vermutit ning mõru Camparit. Garneering apelsinikoor või apelsinisektor. Pane viskiklaas jääd täis ning kalla peale võrdses osas kõiki koostisaineid, veidi vett ning sega. Garneeri. Kokteil võib tunduda alguses veidi mõru, aga anna talle aega „kasvada“. Aga nüüd tuleb üks kõige olulisem nipp. Negroni saab suuremasse pudelisse valmis teha. Võta näiteks 300 cl kõiki koostisaineid, kalla kaussi või kannu ning lisa umbes 10–15% vett. Kalla segu korgiga pudelisse ning pista tavalisse külmikusse. Ja valmis ta ongi. See segu ei lähe halvaks, kokteili võib külmikus pidevalt hoida n-ö stardivalmis. Külaliste saabudes on sul juba maitsev klassikaline kokteil valmis ning pererahvas ja külalised rõõmsad. Hea lihtne kvaliteetne džinn Beefeater, Campari ja punane vermut Martini Rosso. Mõnusad koduseid maitseid.
04.21
Tihti on veiniriiuli ees raske valikut teha, sest häid veine on meie riiulitel lihtsalt nii palju. Millest lähtuda? Kuidas teha „õige“ valik? Järgnevalt hakkame üldistama ehk loomulikult kinnitavad erandid reeglit. 1. Punase veini valik läbi toidu Ühe piirkonna toit sobib sama piirkonna veiniga. Veini- ja toidukultuur käivad ikka käsikäes. Valmistad külalistele pastat, mõtle veini osas itaallastele. Ehk kui toiduks on punases kastmes lihaga pasta, siis peaks vaatama Itaalia keskmise täidlusega punase veini poole. Loomulikult meenub esimesena tomatise pasta paariliseks Chianti piirkonna veinid ehk Sangiovese viinamari. Nagu see kaunitar siin – Ama mi Chianti. Kuna tegu on piisavalt kerge veiniga, siis sobib kenasti ka kanaroogadega. Chianti sobib punases kastmes lihaga pasta paariliseks 2. Punase veini valik läbi kliima Mida rohkem on viinamari kuuma päikest saanud, seda moosisem ja ümaram on vein. Näiteks annab Austraalia oma kuuma päikesega punastele üsna pehme karakteri. Prantsusmaal pole veel nii kuum kui Austraalias – veinid on üldiselt kergemad ja happelisemad. Savanha Pinotage Shiraz segu pole küll Austraaliast vaid hoopiski päikselisest Lõuna-Aafrika Vabariigist, aga vastab kenasti eelpool kirjeldatud kliimaloogikale. Vein on soojale kliimale omaselt pehme, ümar ning siidine. Meie CityAlko riiulitel kenasti olemas, nii kaupluses kui ka e-poes. 3. Punase veini valik läbi viinamarja enda Jäta meelde mõned põhitõed. Näiteks, et Cabernet Sauvignon, Shiraz ja Malbec on mõnusad täidlased. Kergemad punased on Valpolicella, Pinot Noir ja Chianti. Kui nemad meelel ja keelel, siis tuleb ka valik kergesti. Alati võib teha endale ka telefoni märkmetesse väikese spikri! Näiteks Uus-Meremaa Matua Marlborough kerge Pinot Noir. Küsige ükskõik milliselt veinisõbralt tema lemmik viinamarjade esikolmikut ning võite veenduda, et seal nimekirjas on ka Pinot Noir. Kuna tegu on ka šampanja viinamarjaga, siis eks see vastus seal ka peitub. Pinot Noir – veinisõprade lemmik 4. Punase veini valik läbi maa Eks see käib käsikäes kliimaga ja tootjatel ikka ka oma käekiri. Aga. Kui veinisõbrale on oma kogemusest meelde jäänud, et kerge ja väheste tanniinidega prantslased tema maitsemeelele „see on nii hea vein“. Siis see ongi õige vastus. Kerged punased tahaksid siis veidi internetis uurimistööd saada. Teeme elu lihtsaks, mõnus pool-kerge prantslane on siin kohe olemas Chateau Passe Craby Bordeaux’st – 80% Merlot, ülejäänud Cabernet Franc ja Cabernet Sauvignon. Viimased annavad talle siis selle kergelt täidlasema karakteri. 5. Punase veini valik läbi... sisetunde Meie sisetunne on tihti osavam, kui oskame arvata. Kui veiniriiuli ees liigub silm ja käsi mõne konkreetse veini poole, siis see võibki olla see õige valik. Mis saab valesti minna? Kui ostetud vein ka üldse ei maitse, siis on selge, et toidu valmistamiseks sobib ta ikka. Näiteks täna ütleb sisetunne, et üks Villa Loreni Valpolicella Ripasso on see õige otsus. See vein on nii hea, et ega seda toiduvalmistamiseks ei jätkugi. Häid valikuid ja peame meeles, kvaliteet maitseb alati hästi!
02.21
Kokteilimaailmas on täpselt samasugused trendid nagu gastronoomias või rõivatööstuses. Ühel hetkel on lihtsalt üks stiil, koostisaine või tehnika rohkem moes kui mõni muu. Vaatamegi nüüd veidi lähemalt, mis toimub kokteilimaailmas aastal 2021? Mis on koduste ja professionaalsete baarmenite seas hetkel populaarne? TREND NR 1 – KOKTEILI KVALITEETSED KOOSTISAINED On üks vana, hea ja lihtne reegel maitsva kokteili valmistamiseks – kasuta kvaliteetseid koostisaineid. Loomulikult peab kõrvale veidi retsepti teadma ning temperatuuri jälgima, aga on üsna tõenäoline, et kvaliteetseid asju kokku segades saame ka hea kokteili. Kõikvõimalikud käsitöö small batch ja limited edition pudelid on tänapäeval juba kange riiulis üsna tavapärased. Niisiis, maitse kvaliteeti. Hea kokteili saab kvaliteetsete koostisainetega TREND NR 2 – KOKTEILI PIKENDAJATE VALIK SUURENEB VEELGI Kunagi oli nii, et ega peale koola ja apelsinimahla polnud millegi muuga kokteile pikendada. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Häid pikendajaid on nii palju, et silme eest võtab kirjuks. CityAlko kokteilipikendajate osakond on sama esinduslik kui kange alkoholi enda oma. Toonikuid kõikvõimalike taimede ja tsitrustega igale maitsele. Kokteilipikendajate valik järjest suureneb Trend nr 3 – džinn jääb, aga teised tulevad kannule Aastaid on olnud Eestis džinn kange valitseja. See hakkab nüüd veidi muutuma. Tugevalt on tagasi tulemas rumm, viin ja ka tekiila-mezcal. Loomulikult ei kao džinni populaarsus üleöö kuskile, lihtsalt tekib veidi ruumi ka teistele kangetele tegijatele. Kui vaatame veidi kaugemasse tulevikku, siis kõikvõimalikud kindlast kategooriast väljas kanged joogid on ka riiulitel oma kanda kinnitamas. Neist kirjutame tulevikus pikemalt. Kokteilides on džinni kõrval tagasi ka teised kanged TREND NR 4 – KOKTEILIMAAILMAS ON LIHTSUS UUS STIIL Umbes viis aastat tagasi olid popid kokteilid, kus 10+ koostisainet ning kokteili garneering oli nii võimas, et jooki ennast polnud nähagi. Nüüd on popp pigem jaapanlik minimalistlik serveering ning maksimaalselt paar-kolm koostisainet. See kõik sobib ju imehästi koduste kokteilipidude konteksti. Üsna väikese vaevaga saab kodus teha endale tipptasemel maitseelamust pakkuva kokteili. Vähem on rohkem. Lihtsus on kokteilimaailma uus stiil Vaata meie kodulehel lihtsaid kokteiliretsepte ja katseta.
02.21
Küll on tore, et oled seda lugu lugema hakanud! Palun, loe aga edasi. Siit loost leiad valge veini n-ö põhitõed, mis aitavad valge veini riiulis paremini orienteeruda. Kuna me valik on suur, siis on hea mõned abistavad nipid alati tagataskus hoida. KAS VIINAMARI VÕI MAA? Chardonnay võib olla väga erineva iseloomuga vastavalt sellele, kus ta kasvanud on. Ühes kohas kuiv nagu sidrun, teises kohas pehme nagu virsik – ainult viinamarjast ei piisa, peab ka maad jälgima. Ehk lihtne nipp: jäta meelde paar viinamarja ja paarita nad peas veiniriigiga. Mõned näited: Ameerika või Austraalia Chardonnay on üldjuhul veidi pehmem ja ümaram, Itaalia Pinot Grigio värske ja kuiv. Hea valik veidi ümaramat on Jacob’s Creek Chardonnay ja veidi kuivem orgaaniline Novapalma Pinot Grigio. Veini puhul on oluline nii viinamari kui maa PÄIKE Mida soojem riik, seda magusam vein. Üldjuhul saab nii öelda küll. Austraalia valged on ikka üsna ümarad, Prantsusmaal ikka pigem kuivad. Chablis on alati hea kuiv ja mineraalne valge vein Prantsusmaalt, nagu see Domaine Laroche Chablis Saint Martin. Loomulikult on siin palju erandeid, aga me räägimegi üldiselt. Mida rohkem päikest, seda puuviljasem vein. Lõuna-Aafrika Vabariigis päikest ka jagub, siin veidi ümarama iseloomuga valge Fairview Darling Sauvignon Blanc. Mida rohkem päikest, seda puuviljasem vein TOOTJA Hea nipp on endale üks tootja meelde jätta, kelle maitsete käekiri on meelepärane. Soovitame sel juhul valida selline tootja, kelle seeria on pigem pikk, et oleks valikut. Ikka midagi valgest, punasest ja ideaalis ka roosast. Kuigi roosa võib mängust välja jätta, sest roosa veini „pealinn“ on ikkagi Lõuna-Prantsusmaa – piisab selle tarkusetera meelde jätmisest ja roosa riiul on peaaegu et selge. Näiteks meie riiulitel Villa Annaberta valik on täpselt selline, et kõik hea on olemas. Villa Annabertast saate lähemalt lugeda siit. Sama lugu on ka näiteks Tommasi majaga, meie valik nende veinidest on siin. Valgetest tooks esile Tommasi Soave. Jäta meelde, et Soave on alati mõnusalt mahe ja sobib ideaalselt ka toiduta seltskonnaveiniks. Hea nipp on üks tootja meelde jätta OMA SOMMELJEE ALATI TASKUS Tänapäeval on palju veebipõhiseid rakendusi, mis ütlevad kiiresti, mis veiniga tegu on ja ka millise toiduga ta sobib. Lae endale üks rakendus alla ja nii on poes lihtsam orienteeruda. Lemmikud saab ka rakenduses enamasti salvestada ehk järgmisel korral kohe hea meelde tuletada. SISETUNNE Sisetunne, kõhutunne, intuitsioon… nad tavaliselt ei valeta. Kui veiniriiuli ees ikkagi üks pudel kõnetab, siis ju nii peabki olema. Mõnikord on ju raamaturiiuli ees sama lugu. Ühesõnaga, kui mõni veinipudeli etikett meeldib ja arvad, et peaksid seda maitsta saama, siis nii ongi. Valge vein jahuta kindlasti külmaks, siis on üsna kindel, et maitseb. Temperatuur mängib veinimaailmas suurt rolli, valge vein peaks klaasi kallates klaasi väljast vesiseks lööma. Temperatuur paigas, meel rõõmus. Veinimaailm on osa maitsekultuurist Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Lihtsad kodused road on sama head kui peened gurmeetoidud. Igale olukorrale on oma köök. Vaba aega koduseks kokkamiseks on hetkel meil kõigil vist veidi rohkem. Anname siin aga veinisoovitused maitsvate klassikalist koduste roogade juurde, milles on vähe koostisaineid ja pigem lihtne valmistada. Külalisi ära kutsu. BOLOGNA PASTA Ehk pasta ja tomatises kastmes hakklihakaste. Vana hea reegel on see, et ühe piirkonna toidukultuur on kenasti põimunud sama piirkonna veinikultuuriga. Esimene mõte on loomulikult Chianti. Ama Mi Chianti DOCG sobib tomatiste kastmetega väga hästi. Chianti on kõige kuulsam tomatiste kastmetega sobituja. Aga see ei ole veel kõik. Demaria Bartolomeo Barbera d’Alba DOC ehk Barbera viinamari oma mõnusa ümarusega sobib samuti väga hästi. Bologna pasta SEENERISOTO JA VEIN Seenerisoto on üks väga tubli veiniga sobituja. Sobib nii punane kui ka valge. Anname siinkohal rusikareeglid. Seenerisoto vein valgetest võiks olla veidi tugevama iseloomuga valge vein, võib vabalt olla tammevaadis seisnud. Ja loomulikult võiks sama veini kasutada ka risoto enda valmistamisel (eriolukorras võib sellest aga mööda vaadata). Näiteks Penfolds Koonunga Hill Chardonnay Austraaliast on hea valik. Punastega on see lugu, et sobivad maalähedane Pinot Noir või Nebbiolo. Näiteks USA Parducci Pinot Noir või Itaalia Casetta Langhe Nebbiolo. Seenerisoto LIHAHAUTISED JA VEIN Ahjuliha, mis on tunde ahjus malmpotis haudunud on üks hea lihtne õhtusöök. Ja mis kõige parem, sellest jagub mitmeks päevaks. Pigem teha siis juba suur praad. Põhimõtteliselt viska liha maitseainetega ahju ja aeglane soojus teeb kõik muu. Punast veini võiks ka potti valada, sellest tuleb hea kaste. Veinipaariliseks sobib hästi Hispaania Tempranillo oma kergelt marjase ja suitsuse alatooniga. Näiteks La Tarara Tempranillo Crianza Rioja on hea valik. Samas CityAlko valik Tempranillo osas on väga muljetavaldav ehk võib proovida erinevaid. Lihahautis TATAR, SEE LEGENDAARNE TATAR Tatra ja veini sobitamisel on loomulikult küsimus selles, millega tatart koos süüakse või kuidas tatar on maitsestatud. Tatar sobib hästi salatite põhjaks, klassikalise prantsuse kastmega (oliiviõli, äädikas, sinep, must pipar). Näiteks ubade ja krõbedaks praetud peekoni salat tatrapadjal sobib väga hästi Sancerre või mõne muu Sauvignon Blanc’iga. Väga hõrk valik oleks La Jouline Sancerre Cuvee. Veidi lihtsam aga sama hea valik oleks Saint Clair Vicars Choice Sauvignon Blanc. Tatar, see legendaarne tatar Soovime kõikidele rahulikku kodus veetmise aga koos heade maitsetega. Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Veinimaailmaga käib tihti kaasas ajast ja arust arusaam, et see maailm on väga peen ja nii keeruline, et pole mõtet üldse süvenema hakatagi. Muidugi on vein maitsekultuuri tähtis osa ja sommeljeedele töö, aga see kõik ei pea olema igapäevaelus nii tohutult keeruline. Oluline on see, et maitseks hästi ja sobiks toiduga valatult kokku. Ja nagunii on alati olulisem see, kes on laua ääres, mitte see, mis on laua peal. Siit leiad viis kindlat nippi, kuidas veinimaailmas mitte ära eksida. Üldistatult. PÄRITOLU Mida soojemas kliimas on viinamarjad kasvanud, seda ümaram ja magusam on vein. Võtame näiteks Austraalia. Kuum. Võrreldes Prantsusmaa või Saksamaaga vähem kuivad/happelised veinid. Loomulikult on siin palju erandeid, aga me räägimegi suurest pildist. Näiteks punane vein Austraaliast Wyndham Bin555 Shiraz javiinamarjast on täpselt selline päikseline ja ümar. Gramm kuivem on see prantslane Bonpas Cotes du Rhone, viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvèdre ja Carignan. Mõlemad veinid on saanud paraja koguse päikest. Vaatame, mis saab Euroopa viinapuudest kui kõrbelikud ja kuivad suved jätkuvad. Veinide maailmakaart TEMPERATUUR Valge veini puhul võiks öelda, mida külmem seda parem. Klaas võiks väljast vesiseks tõmmata. Kuna keskküte huugab ja õueski tihti soe, siis valge vein ja eriti vahuvein – hoia külmikus 5-6 kraadi juures. Kui esimesed klaasid valatud (kalla klaasi vähe, saab ju külma juurde valada), siis hoia pudelit jää-ämbris või külmikus. Näiteks see valge vein Prantsusmaalt Hugel Alsace Tradition tahab kindlasti õigel temperatuuril serveerimist, nii ta on lihtsalt täpselt õige. Punane vein läheb temperatuuri alanedes kergemaks. Ehk kui tegu on väga tummise punasega, siis tema võib liiga soojalt serveerides tunduda aroomilt liiga „alkohoolne“. Punaseid võiks serveerida külma toa temperatuuril. Võtame näiteks selle Villa Annaberta Amarone della Valpolicella, sooja toa temperatuuril võib jääda veidi alkohoolseks, aga jahutatult palju kergem. KLAASID Head kvaliteetsed klaasid võivad ka nigelast veinist täitsa hea veini välja võluda. Loomulikult pole koduses majapidamises ruumi igale viinamarjale oma klaasi ostmiseks. Mõttekas on osta ühed kvaliteetsed universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile. Ja asi vask. Las restoranid hoolitsevad pika klaasirivi eest. Vahuveini puhul on nagunii suur trend see, et kitsas klaas on ajalugu. Vahuvein avab end paremini klaasist, kuhu inimese nina ka sisse mahub. Näiteks see Laurent Lequart Reserve Brut šampanja maitseb valge veini klaasist paremini kui kitsast. Universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile JÄTA MÕNED LEMMIKUD MEELDE Jäta lemmik viinamarjad, piirkonnad või tootjad endale meelde. Kohe väga lihtne orienteeruda. Valgest meeldib see ja see, punasest see ja vahuveinist on lemmik näiteks prosecco. Tänapäeval on ka väga palju rakendusi, mis jätavad lemmikud sinu eest meelde. Näiteks on üks üsna universaalne punane vein Ripasso, no sobib nii paljude olukordade ja söökidega, kerge juua, ei ole liiga tanniinine. Eriti see Villa Annaberta Valpolicella Ripasso Superiore. TOIDU JA VEINI SOBITAMINE Kõige lihtsam meetod. Ühe ja sama piirkonna vein ja toit sobivad kokku. Seda sobivust on ju kohalikud veinimeistrid ja kokad peenhäälestanud pikkade ja produktiivsete aastakümnete jooksul. Ulukid ja tomatised pastad sobivad Toskaana punasega väga hästi – nende sobivust on proovitud läbi ajaloo tuhandeid kordi. Pole midagi öelda, see Villa Antinori Chianti Classico Riserva on puhas Toskaana köögi punane vein. Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
02.21
Aplauside saatel on hea tuua rõõmusõnumeid. Laurent Lequart šampanjamaja on saabunud Eestisse CityAlko riiulitele. Mitu põlvkonda traditsioone, palju kirge ja austust looduse vastu ning ilus elegantne käekiri – see ongi šampanjamaja Laurent Lequart. Vaatame veidi lähemalt, kuidas Laurent Lequart maitseb ja kust ta tuleb? Laurent Lequart Aga kõigepealt pisike hääldusdetail. Häälda seda maja „loran lökuaar“. Seda on küll veidi naljakas niiviisi eesti keeles lugeda, aga ega meist kõik prantsuse keelt puhtalt ei räägi. LAURENT LEQUART’I GEOGRAAFIA Laurent Lequart’i geograafia Laurent Lequart’i šampanjamaja asub Marne’i jõe lähdeal pisikeses külas Passy Grigny. Kui Reims on Champagne’ süda, siis Passy Grigny asub Reims’ist edelas (kaardil sõidame allapoole ja vasakule). Kõik kolm peamist šampanjaviinamarja Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier on esindatud, aga fookus on kõige enam viimasel Pinot Meunier’l (u 75%). Lequart’i šampanjamajal on vaid 10 hektarit maid ning nad on praktiseerinud orgaanilist põlluharimist juba viimased 15 aastat. See kõik on väga hea vundament suurepärastele šampanjadele. LAURENT LEQUART JA PINOT MEUNIER VIINAMARI Kõigepealt peab kohe ühe asja selgeks tegema. Pinot Meunier’ viinamari on olnud aastakümneid Chardonnay ja Pinot Noir’i varjus. Aga nüüd on saabunud tema tähetund. Üha rohkem maju on hakanud mõistma Pinot Meunier’ võlu. Hea lugu on see, et Laurent Lequart on seda võlu loonud juba aastakümneid. Kogemused õpetavad looma tippteoseid Meunier’ viinamarjast. Chardonnay on tuntud oma elegantsuse ja värskuse poolest, Pinot Noir annab šampanjale struktuuri ning rikkalikku maitse, Pinot Meunier on aga viinamari, mis teeb veini aromaatsemaks ja puuviljasemaks. Laurent Lequart ja Pinot Meunier viinamari LAURENT LEQUART RÉSERVE BRUT JA TEMA KAKS MEUNIER’ST SÕPRA Laurent Lequart Réserve Brut on 100% Pinot Meunier viinamarjadest loodud šampanja. Sama kehtib ka meie valikus olevate Laurent Lequart Prestige Extra Brut ja Laurent Lequart Reserve Demi-Sec kohta. Laurent Lequart Prestige Extra Brut on veidi lebanud ka tammevaadis, tulemuseks elegantselt võimukas šampanja, aroomis puuviljad, maitses ka veidi kaneeli ja vanilli. Laurent Lequart Demi-Sec on neile, kellele meeldib veidi magusam vein, sobib hästi ka magustoidu kõrvale. LAURENT LEQUART ROSE JA AASTAKÄIK 2008 Laurent Lequart Rose Extra Brut on väga sobilik aromaatseks aperitiiviks, jahuta šampanja mõnusalt jahedaks (külmik 5-6 kraadi), klaas tõmbub veidi härma, nii on täiuslik. Ja lõpetuseks tõelised meistriteosed. Laurent Lequart Millesime 2008 on nii mitmetahuline, et tema kirjeldamiseks peaksime kirjutama pisikese essee. Aga lühidalt: 50% Chardonnay, 50% Meunier, väga palju karakterit, veidi puuviljane ja mesine aroomis, aga just siis kui arvame, et sellega asi piirdub, astuvad mängu greip ja kollane ploom. LAURENT LEQUART MILLESIME 2000 Laurent Lequart Millesime 2000. Mõttepaus. Siinkirjutajal on sõnadest puudus. Tippude tipp. Fantastiline. 2000 aastakäigu meistriklass. Elegantselt küps, värske, õrnalt isegi pähkline, intellektuaalselt mineraalne, värske. Aus. Laurent Lequart šampanjad Laurent Lequart on väga kvaliteetne pisike šampanjamaja ja CityAlkol on rõõm seda kõike jagada.
